Võistluskeskusesse jõudsin 25 minutit enne starti. Tegelikult piisav aeg, et väike sörk ära teha? Hommikul oli pea laiali otsas ja algul ei leidnud infotelki üles, aga aeg lendas. Peale numbrivahetust panin Rocca koolis võistlusriided selga ja suundusin haaknõelu otsima. Tol hetkel oli veel 2 minutit stardini. Kui nõelad külge sain, siis ütles kommentaator Riho, et "Start on 40 sekundi pärast." Millise soenduse jõuaks 40 sekiga ära teha? See on esimene kord minu elus, kui enne jooksuvõistluse starti ei jõudnud üldse sooja teha. Ja tänu muule sahmerdamisele ning haaknõelte otsimisele startisin kuskilt pika rivi keskelt, liidritest pikalt taga. Rada: 8,4km.
Stardis ei saanud kohe täiskäiku sisse panna ja kui aus olla, ega julgenudki. Kartsin, et kohe kustun. Stardis tuli mööda trügida paljudest inimestest, et saada võimetekohane positsioon. Teised tondid olid tulnud rajale labaste tossudega, aga mul oli väike eelis tänu o-naelikutele. Tunne oli täna ülimalt kerge. Rada ei olnud ka alguses liiga lumepudrune. Pärast finišis Allan Männi ütles mulle, et ma olevat "tundmatu" ja ootas, millal ma juba ära kustun. Aga õnneks täna haamrit ei saanud.
Kui juba 3-4 km oli joostud, siis sain aru, et täna ei hakkagi vist pistma ja võib hakata püüdma 2. koha meest. Mõned korrad püüdsin küll kiirust juurde kruvida, aga punane selg lähemale ei tulnud. Tagant jälitajad jäid ka iga kilomeetriga järjest rohkem maha. Tagasijooksul oli kohati päris tugev vastutuul. Viimasel kahel kilomeetril venis 2. koht kaugemale eest ära. Lõpusirgel olin siiski üksi, kuigi olin eelnevalt lootunud verist duelli. Rahvas tahab ju tsirkust?
Tulemuseks üllatuslik 3. koht. Eelnevalt olin lootnud 10 sekka või heal juhul 6 sekka.
Jooksu ajal oli tunne küll hea: -9'C ja puhanguti 12m/s vastutuul otse näkku see pidavat külma indeksiks tegema -18'C. Spordiportaali andmetel olid need senimaani vana-aasta jooksu kõige raskemad ilmastikuolud. 3. kilomeetril võtsin mütsi peast ära, kuna palav oli ja jooksin palja peaga lõpuni, haigeks ei jäänud.
Ma olen optimistlik ja usun, et see kõik on alles millegi suure ja ilusa algus.
Ma olen optimistlik ja usun, et see kõik on alles millegi suure ja ilusa algus.
Finišis oli hea meel näha, et tuttav kelmikalt blondeeritud orienteeruja, Rebase Kirti, oli 2. koha maratonis võtnud. Alloleval pildil lehvitab Kirti oma tuhandetele fännidele, kes on üle maailma kokku tulnud tema võistlusele kaasa elama.
Maratoni esikolmik sai auhinnaks õlle või siidri 24-paki. 8,4km omad aga spordijoogi 12-paki.
No comments:
Post a Comment